41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte

Hüdrosüsteemides on siiberjaotid enimlevinud jaotite tüüp (joonis 2.19). Jaoti korpuses (1) on töödeldud pikisuunaline täpne ava (silinder). Silinder on ühendatud ristuvate ühendusavadega (3)hüdroliinide ühendamiseks ( P – A) . Korpuse silindris asub teljesuunaliselt liigutatav astmeline kolb-siiber (2).

Siiberjaoti lülitamised toimuvad siibri nihutamisel korpuse avas (silindris ) vasakule või paremale ( a. suletud , b. avatud). Siibri eri asenditesse liikumisel toimub korpusesse töödeldud ringsoonte omavaheline ühendamine siibri astmete vahelolevate soonte kaudu.

Korpuse ja liikuva siibri omavaheline tihendamine toimub ainult nende vahel tekkiva ringlõtku abil. Hea tiheduse saamiseks peab lõtk olema minimaalne (5…15 μm). Siibri silindrilisele pinnale on sageli töödeldud ringsooned, mis vähendavad rõhu poolt siibrile avaldavat koormust. Lõtkuga tihendamise aste sõltub valmistamise täpsusest, vedeliku viskoossusest, rõhkude vahest, siibri mõõtmetest jne. Jaoti siiber ja korpuse ava sobitakse jaoti valmistamisel paarikaupa ja seepärast pole seda paari praktiliselt võimalik ega efektiivne remontida.

1. Kere

2. Astmeline reguleerimisvöödega

Ko

lb-siiber

3. Ringsoontega ühendusavad (P ja A)

1. b.

Joonis 2.19. Siiberhüdrojaoti tööpõhimõte

Siiberjaotite juhtimine võib toimuda käsitsi otsejuhtimisel või kaudse juhtimise teel.

Käsijuhtimisega jaoteid kasutatakse kui nende juhtimine toimub harva või puudub kaugjuhtimise vajadus või on see raskelt teostatav.

Kaugjuhtimine toimub mehaaniliste-, hüdrauliliste-, pneumaatiliste- või elektriliste juhtimiselementide kaudu.

Käsijuhtimisega siiberjaoti (joonis 2.20 a. ehitus, b. väliskuju, c. tingmärk)

Korpuses (1) kahe vööga siiberkolvi (2) liigutamisel keskasendist (neutraalasendist) vsakule-paremale ühendab korpuse ringsoonte (3 ja 4) kaudu vedeliku voo tööliinidega ( A või B ) ja vastavalt äravooludega (TB või TA).

1. b. c.

Joonis 2.20. Käsijuhtimisega siiberhüdrojaoti

Siiberjaoti lülitamised toimuvad käsihoova (5) liigutamisega soovitud suunas . Siiberkolb on käsihoovaga ühendatud šarniirliigendi (6) kaudu. Siiberkolvi neutraalasendis hoiavad survevedrud (7).

Hüdrojaoturi siiberkolb on varustatud kolmeastmelise asendifiksaatoriga (8).

42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte

Elektrihüdraulilise juhtimisega 4/3 hüdrojaoti (tingmärk skeemil joonis 2.21) koosneb pilootosast (1) ja juhtimis-ehk põhiosast (2).

1. Pilootosa

a ja b juhtsolenoidid

X – juhtõli pealevool pilootsiibrile

Y – juhtõli äravool pilootsiibrilt

2. Juht- ehk põhiosa

P – surveliin

T – tagasivool

a,x ja b,y juhtsignaalid

a,0,b – jaoti positsioonid

A ja B tööliinid

Joonis 2.21. Jaoti hüdroskeem

Elektrihüdraulilise juhtimisega jaoti (joonis 2.22) pilootosas (1) on kaks (a ja b) induktiivpooli (solenoidi). Peale juhtsignaali andmist solenoidile (a või b) nihutab see pilootsiibrit (8) etteantud suunas. Elektriline signaal muudetakse pilootsiibri (8) “ a või b“ suunas nihutamisega võimendatud hüdrauliliseks signaaliks, mis juhib hüdrojaoti põhiosa (2) juhtsiibrit (3).

Põhijaoti siiber (3) hoitakse keskasendis vedrudega ( 4.1 ja 4.2). Mõlemad vedrukambrid on läbi piloodi liinide ühendatud süsteemi o-rõhulise õlipaagiga . Piloodile juhitakse surveõli (X) juhtliini (5) kaudu.

Näiteks solenoid „ a“ töölerakendamisel piloodi siiber (8) nihutatakse vasakule. Vasakpoolsesse vedrukambrisse (6) juhitakse survega juhtõli (X), aga parempoolne kamber jääb liini (7) kaudu ühendatuks 0-rõhu paagiga.

Juhtliini surveõli ületades vedru (4.2) survejõu nihutab peajaoti siibri (3) paremale. Peasiibri juhtvööd ühendavad sellega liinid P – B ja A – T. Peale elektrilise signaali väljalülitamist piloodi siiber (8) nihkub tagasi keskasendisse. Vasakpoolses vedrukambris rõhk langeb. Põhijaoti siibri parempoolne vedru (4.2) viib siibri tagasi keskasendisse. Vedrukambrist (6) juhtõli juhitakse liini Y kaudu paaki.