40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel

Hüdrojagajateks e. jaotiteks nimetatakse hüdroaparatuuri, mille ülesanne on hüdroajami juhtimine - hüdrovedeliku voolu avamine, sulgemine ja suuna muutmine hüdrosüsteemis . Jaotid juhivad ajami jõuseadme liikumisi: liikumiste alustamist, liikumise suunda ja lõpetamist.

Konstruktsioonilt liigitatakse hüdrojagajad:

- sulgelemendi järgi ( siiber, klapp ja kraanjaoturid),

• ühendustorude arvu järgi ( kahe-, kolme- , nelja- jne. liinilised) ,

• sulgelemendi fikseeritud asendite järgi (kahe- , kolme jne positsioonilise).

• juhtorgani järgi ( käsijuhtimisega , mehaanilised, elektrilised, hüdraulilised jm.)

• sulgelementide arvu järgi ( ühe- ,kahe jne astmeliseks).

Jaotite tähistamiseks hüdroskeemidel kasutatakse ristkülikukujulisi sümboleid, mis koosnevad ruudukestest. Sulgelemendi lülitusasendid ehk positsioonid kujutatakse vastava arvu kõrvuti ruutudena (ristkülikuna ). Liinide ühenduskohad märgitakse punkti või joonekesena (joonis 2.13).

Keskasend Paremasend Vasakasend

Joonis 2.13. Hüdrojagajate üldtähistus

Voolu kanalid (teed) näidatakse hüdrojagaja tingmärgis nooltega, mis näitavad hüdrovedeliku voolamise suunda sulgelemendi vastavas lülitusasendis (joonis 2.14).

Suletud kanal märgitakse tupikjoone või ristjoonekesega.

1. b. c. d.

1. Läbivool puudub

2. Ühesuunaline läbivool

3. Kahepoolne läbivool

4. Läbivoolu suuna muutus (revers)

Joonis 2.14. Töövedeliku voolusuunad

Toruühenduste rahvusvahelised tähistused tingmärgil:

1. A; B;(C ), - tööliinid (pealevool A, äravool B võiC) täiturmootoriga

2. P – surveliin (juurdevool pumbalt),

3. T (R; Y) –äravoolu liin (paaki või drenaaži Y) ,

Hüdrojaoti juhtimis- ja lülitusmoodused märgitakse ristkülikukujulise tingtähiste otstel järgmiste tingmärkidega (joonis 2.15).

Joonis 2.15. Hüdrojaotite lülitustähised

Hüdrojaoti tähistamiseks hüdroskeemidel moodustatakse ruudukestest ristkülikukujulised sümbolid. Ruudukeste arv tähistab võimalike lülitusasendite ehk positsioonide arvu. Ristküliku otstesse võib olla märgitud tema juhtelemendi tüüp või juhtrõhu

(x, z) lülitusliin (joonis 2.16).

1. 2. 3.

4.

1. Kolmepositsioonilise siiberhüdrojagaja üldtähistus skeemil

2. Kahepositsiooniline käsitsijuhitav vedruga tsentreeritav siiberhüdrojagaja

3. Kolmepositsiooniline käsitsi juhitav astmeliselt fikseeritav hüdrojagaja

4. Elektromagneetiliselt ja hüdrauliliselt juhitav vedruga fikseeritav kolmepositsiooniline hüdrojagaja

Joonis 2.16. Hüdrojaotite tähistuste näited hüdrosüsteemi skeemil

Hüdrojagajad võivad skeemidel olla märgitud erinevates lähteasendites (joonis 2.17).

1. 2. 3.

4. 5. 6.

Joonis 2.17. Hüdrojaotite lähteasendid

1. 4/3 hüdrojagaja, kus lähte- e. stoppasendis on survetoru P ja tööühendused A ja B on lähteasendis ühendatud äravooluga T. Selle tulemusena on stoppasendis hüdrosüsteemis minimaalne surve ja energiakulu.

Sellist hüdrojagajat kasutatakse individuaalses hüdroajamis või näiteks autonoomse pumpseadme korral .

2 . 4/3 hüdrojagaja, survetoru on lähteasendis ühendatud äravooluga . Hüdromootor on lähteasendis koormusest vaba. Juurdevoolutoru P on surve all.

Kasutatakse tavaliselt hüdromootorite grupilise ühendamise korral hüdropumbaga.

3. 4/3 hüdrojagaja , kus lähteasendis on hüdromootor süsteemist ära lõigatud ja mõlemapoolselt pidurdatud. Hüdropump on koormusest vaba

Kasutatakse individuaalse hüdroajami korral, et vabastada pump koormusest.

4. 4/2 hüdrojagaja, kus keskmine (lähte ) asend puudub. Hüdroajamil on kaks käiku : EDASI-TAGASI . Ühest asendist teise ümberlülitamisel toimub reverseerimine , voolu suuna ümberlülitamine. Kasutatakse mittereverseeritava pumba korral.

4. 2/2 hüdrojagaja. Hüdrojagajal on kaks asendit. Lähte ehk stoppasendis KINNI ja teine asend LAHTI. Tegemist on sulgventiili või läbivoolukraaniga .

5. Kolmikkraan

Nimetatud tähised on reeglina kantud ka jaoti korpusele, mis lihtsustab seadmete montaaži ja hooldamist. Jaoti avade ja eri ühendusvariantidega saab varieerida jaotite ja juhtimisseadmete tehnilisi võimalusi.

Hüdrojaotite kõige üldisemaks iseloomustamiseks kasutatakse tekstis lihtmurrukujulist arvtähist, mille lugeja näitab jaoti tööavade (liinide) arvu ja nimetaja tema lülitusasendite arvu.

Jaoti tööavade(liinide) arv on reeglina 1…4 ja tema lülitusasendite (positsioonide) arv 2…3. (joonis 2.18 a ja b).

1. Kaheliiniline ( A; P) , lahti-kinni

kahepositsiooniline 2/2 hüdrojagaja

2. Neljaliiniline (A; B; P; T), kolmepositsiooniline (a- ühes suunas; 0- neutraalne , b- revers) elektromagneetilise- ja tagasivedrulülitusega 4/3 hüdrojagaja

Joonis 2.18. Jaotite arvtähiste näited