38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil

Vastavalt vajadusele ja tööparameetritele kasutatakse erinevat tüüpi drosseleid. Ehituslikult võivad need olla monteerimiseks süsteemi torustikule, padruntüüpi keerme kinnitusega, põkk- ehk otsjätkühendusega , äärikkinnitusega, varustatud vastuklapiga või ilma.

Suuremate läbivoolu hulga (ca 300 l/min ) ja kõrgema rõhu korral (p =315 bar) kasutatakse reeglina põkk - ja äärikühendusega drosseleid. Vastuklapp on vajalik kui vedeliku voo liikumine peab toimuma ainult ühes suunas.

1. b. c.

1. Reguleeritava drosseli üldmärk

2. Vastuklapiga drossel

3. Padrunteostusega vastuklapiga drossel

Joonis 2.7. Erinevat tüüpi drosselite tingmärgid

Keermikühendusega vastuklapita trummelpiludrosseli ehitus

Drosseli (joonis 2.8) keres (2) on radiaalsuunalised kanalid (1), millede kaudu töövedelik liigub kere (2) ja drosseli trumli (4) vahelisse drosselpilusse (3). Trumli keeramisega on võimalk pilu läbivoolu ristlõike pindala suurendades/vähendades sujuvalt reguleerida läbivat vooluhulka. Drosseleerimine saab toimuda mõlemas suunas (puudub vastuklapp).

Joonis 2.8. Trummelpiludrossel

Padrunkinnitusega vastuklapiga piludrossel

Standartse ehitusega padrundrossel (joonis 2.9) ühendatakse vajalike liinidega valmis hüdroplokiga ja nad on kergesti vahetatavad. Drosseli padrunkere (1) koosneb kerest (2), seadistusrattast (3), drosselhülsist (4) , vastuklapist (5) ja selle vedrust (6).

Joonis 2.9. Padrundrossel

Drosseleerimine toimub süsteemi liinilt A liini B suunas. Vooluhulk sõltub pilu suurusest drosselhülsi (4) fasongprofiiliga ava (7) ja vastuklapi (5) ülemise serva vahel. Reguleerimisratta (3) pööramisega drosselhülss liigub üles/ allavertikaalsuunas, mis suurendab / vähendab pilu läbivoolu ristlõiget. Suunas B – A toimub vedeliku vool läbi vastuklapi (5) ilma drosseleerimiseta tagasi süsteemi.

39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.

Ülesanne on hoida tema väljundis saadava vooluhulga konstantse, mis välistab ebaühtlase vooluhulga liikumise täiturisse ja hoiab ära selle ebaühtlase liikumiskiiruse.

Vooluregulaator (joonis 2.10) koosneb reguleeritavast drosselist (1) ja rõhkude vahe Δp kompensaatori siiberklapist (2). Kompensaator lülitatakse drosseliga järjestikku, kusjuures kompensaator võib olla paigutatud enne drosselit või peale seda. Vooluhulga juhtimine toimub rõhkude vahe (Δp )drosseli ees ja järel abil. Kompensaatori siiberklapp kujutab endast rõhuga juhitavat drosselit, mis avab ja sulgeb vedelikuvoolu läbi drosseli.

Joonis 2.10. Vooluregulaator

Enne drosselit paigutatud kompensaatoriga vooluregulaatori tööpõhimõte: Kompensaator drosselpiluga A₁ ja doseeriv drossel piluga A₂ töötavad (joonis 2.11) järjestikku. Kompensaatori kolbsiiber (1) on paremalt koormatud pumbalt tuleva rõhuga p₂ , mis püüab siibrit nihutada vasakule ja vähendada vedeliku vooluhulka läbi drosseli täiturisse.

Vasakult on kompensaatori siiber koormatud rõhuga peale drosselit p₃ ja vedru survejõuga F_F.

Järelikult siiberklapile mõjuvate jõudude F₁ = p₂ ×A_k ja F₂ = p₃ ×A_k suurus sõltub rõhkudest p₂ ja p₃.

Jõudude tasakaalu korral p₂×A_k = (p₃×A_k) hoiab siiberklapi vasakpoose otsa all olev vedru survejõud F₃ klapi avatuna.

Vooluregulaatori sisendis mõjuv rõhk p₂ on tavaliselt stabiilne, ta on pumba väljundis mõjuvast rõhust kuni regulaatorini esinevate rõhukadude võrra väiksem.

1. b.

Joonis 2.11. Drosseliga vooluregulaator a. tööpõhimõte, b. tingmärk

Rõhk p₃ sõltub täiturile mõjuvast koormusest. Koormuse suurenemisel p₃ suureneb ja rõhkude vahe Δp = p₂ - p₃ väheneb. Järelikult väheneb vooluhulk läbi drosseli ning täiturilt saadav liikumise kiirus väheneb. Samal ajal suureneb stabilisaatori kolvile mõjuv jõud F₂ = p₃ × A_k, kolb liigub paremale ja avab suureneva vooluhulga süsteemist ja kompenseerib vooluhulga vähenemise drosselis.

Koormuse vähenemisel p₃ väheneb, Δp = p₂ - p₃ suureneb ja vooluhulk läbi drosseli suureneb, millega kaasneb kiiruse suurenemine.

Samal ajal väheneb stabilisaatori kolvile mõjuv jõud (F₂). Jõu F₁ mõjul liigub kolb vasakule vähendades läbivoolu läbivoolu ava drosseli ees. Sellega hoiab vooluregulaator oma väljundis ühtlase vooluhulga ja tagab ajamilt saadava liikumise stabiilsuse (joonis 2.12).

Joonis 2.12. Drosseli ja voolugeneraatori karakteristikud q_v – Δp :