34. Ülevooluklapid
Ülevooluklappe võib lugeda reduktsioonklapi alaliigiks, mille ülesanne on
hoida hüdrosüsteemi töö ajal surveliinis konstantset rõhku hüdrovedeliku pideva ülevooluga.
Ülevoolu klappe kasutatakse hüdrosüsteemis nii pealevoolu kui äravooluliinidel. Äravooluliinidel paigaldatakse ülevooluklapid vastusurve tekitamiseks ja on äravooluga ühendatud järjestikku .
Erinevalt kaitseklappidest valmistatakse ülevooluklapi vedrud väikese jäikusega , mis aitab hoida süsteemis ühtlasema töörõhu.
Ülevoolu klapi sulgelemendiks võivad olla plaat, koonusklapid või siiberklapid.
Ülevooluklapid võivad olla koostatud differentsiaalsiibriga, mis võimaldavad vähendada klapi mõõtmeid.
Ülevooluklapp (joonis 1.43) koosneb kerest (1), silindrilisest siiberklapist (2), klapivedrust (3). Klapp reguleeritakse nõutud survele häälestuskruviga (4) .
Korpuse kamber (5) on ühendatud süsteemi rõhuga (p). Ülevool (T) liigrõhu korral toimub kambri (7) kaudu. Proportsionaalselt juurdevoolu hulgale ja rõhule süsteemis avaneb ülejooksu ava kambrist (5) vahekambrisse (6), tekitades siiberklapile (2) täiendava tõstejõu. Valides siiberklapi õiged mõõtmed (D ja d) vedru jäikuse, saab ülevooluga (Q) rõhku süsteemis hoida peaaegu stabiilsena (p = f(Q)).
Klapi
kere Siiberklapp Klapi
vedru Häälestuskruvi Rõhukamber
(p) Vahekamber Ülevool
(T)
Joonis 1.43. Ülevooluklapi skeem
Rõhuga juhitavad ülevooluklapid avavad vedeliku läbivoolu klapist siis, kui rõhk klapi juhtavas on saavutanud ettenähtud väärtuse, s.o. nad avanevad vaid kindla juhtrõhu korral:
süsteemirõhku jälgivad klapid (sekventsklapid)
välisrõhuga juhitavad ülevooluklapid (bypassklapid)
laadimis- ja tühjendusklapid
Rõhuga juhitavad ülevooluklapid võivad olla otsejuhtimisega kui eelhäälestusega.
Süsteemi rõhku jälgiva eelhäälestusega ülevooluklapp (sekventsklapp)
Põhiklapp Põhiklapi
siibersulgur Eeelhäälestusklapp Vastuklapp Abiklapi
drosselkanal Abiklabi
juhtsiiber Põhiklapi
demfer Abiklapi
häälestusvedru Abiklapi
drenaazkanal Abiklapi
vedrukamber Häälestuskruvi
a. b.
Joonis 1.44 Sekvent ülevooluklapi ehitus (a) ja tingmärk (b)
Hüdrovedelik (joonis 1.44) süsteemi rõhuliinil (A) juhitakse läbi läbi demferi (7) põhiklapi siibri vedrukambrisse (2) ja drosselkanali (5) abiklapi (3) juhtsiibrile (6).
Kui rõhujõud juhtsiibril (6) ületab abiklapi vedru (8) survejõu, liigub siiberklapp (6) paremale ühendades kanal (9) kaudu põhiklapi (2) vedrukambri äravooluliiniga B. Rõhk põhisiibri peal langeb ja siibersulgur liigub üles avades läbivoolu otse liinilt A liinile B. Peale ettenähtud rõhu taastumist süsteemis liigub algul siibersulgur (2) tagasi algasendisse, seejärel sulgeb ka abiklapp ülevoolu. Abiklapi sisekanalite lekked ruumist 10 juhitakse drenaažkanalite kaudu äravoolu B.
Välisrõhuga juhitavate ülevooluklappide (bypassklapp) (joonis 1.45) on ehituselt sarnane eelmisele sekventsklapiga. Erinevus on selles, et juhtrõhk välisrõhuga juhitavatel klappidel antakse abiklapi siibrile (6) välisliini juhtliinist (X) kanali 5 kaudu, mis ei ole otseselt seotud süsteemiliiniga (A).
Põhiklapp
Põhiklapi siibersulgur
Eeelhäälestusklapp
Vastuklapp
Abiklapi drosselkanal
Abiklabi juhtsiiber
Põhiklapi demfer
Abiklapi häälestusvedru
Abiklapi drenaazkanal
Abiklapi vedrukamber
Häälestuskruvi
Joonis 1.45 Välisrõhuõhuga juhitav klapp
Kui juhtrõhu poolt siibrile (6) tekitatud jõud ületab reguleerimisvedruga (8) seatud vastassuunalise jõu, liigub siiber paremale ja avab läbi siibris oleva kanali põhiklapi (2) vedrukambrist süsteemi (A) hüdrovedeliku abiklapi vedrukambrisse(10). Rõhk põhiklapi siibril (2)langeb, siiber tõuseb proportsionaalselt tekkivale rõhuvahele ja avab otsevoolu süsteemiliinilt (A) äravooluliinile (B). Juhtvoolu hüdrovedelik abiklapi vedrukambrist (10) juhitakse mitte süsteemi vaid drenaazliini (Y) kaudu välispaaki.