33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.

Reduktsioonklapp on hüdroaparatuuri seadis, mis automaatselt juhib vedelikku või gaasi (ka õhku pneumoajamites) kõrgema rõhu poolt madalama rõhu poolele, säilitades ühel poolel püsiva rõhu.

Seega on reduktsioonklapi ülesanne vähendada töökeskkonna rõhk süsteemis ettenähtud piirini ja hoida seda sõltumata kulu muutusest süstemis.

Reduktsioonklapid võivad olla klapp-, plunžer- või membraantüüpi.

Kasutusel on kahe- ja kolmeteelised (sarnaselt kaitseklappidega ) otsejuhtimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.

Otsejuhtimisega reduktsioonklapid valmistakse vastuklapita või vastuklapiga surveliini ja tööliini vahel.

Tingmärgid : Nool tingtähistuses näitab , et reduktsioonklapi algasend on normaalselt avatud, st. hüdrovedelikul on vaba vool rõhuliinilt P süsteemi A (joonis 1.39 a. ja b.).

P – surveliin

A – tööliin

T – drenaaz

M – tagasivool

Joonis 1.39 Tingmärgid . Vastuklapita reduktsioonklapp (a), vastuklapiga ( b)

Otsejuhtimisega reduktsioonklappide tööpõhimõte

Hüdrovedeliku rõhk (P_A) süsteemis (joonis 1.40) mõjudes sulgelemendi (1) tööpinnale (A_K) tekitab rõhujõu, mis on võrdne häälestusvedru (2) survejõule ( p_A×A_K = F_F ). Kui süsteemi liinil (A) tarbimine muutub (väheneb / suureneb) liigub sulgelement (1) häälestusvedru (2) survejõul F_F vastavasse tööasendisse, suurendades /vähendades survepoolelt (P_E) rõhukambrist (3) drosselava (4) kaudu vedelikku hulka süsteemi hoides seal rõhu konstantsel häälestusrõhul (P_A). Lekked vedrukambrist (5) liiguvad liini T kaudu tagasi paaki.

1. Sulgelement

2. Häälestusvedru

3. Rõhikamber

4. Drosselava

5. Drenaaz vedrukamrist

Joonis 1.40 Otsetoimega reduktsioonklapi tööpõhimõte

Kolmeliinilise ( P, A, T) Bosch Groupi otsejuhtimisga reduktsioonklapi

väliskuju (joonis 1.41 a. ja ehitus joonis 1.41 b.)

a.

b.

Joonis 1.41 Otsetoimega reduktsioonklapi ehitus

Reduktsioonklapp (joonis 1.41) koosneb klapikerest (1), millesse on keeratud vedrukambri(2) padrun (12). Klapikere on ühendatud pealevoolu liiniga (P), süsteemi liiniga (A) ja äravooluga (T). Klapikeres asub rõhukamber (3), siibersulgur (4) ja tagasiklapp (5). Viimase kaudu võib vajadusel ühendada süsteemi liin A rõhuliiniga P. Rõhku süsteemis hoitakse drosselava (6) suurendamise/vähendamisega sulgursiibri ja äravoolu vahel. Juhtõli juhitakse siibri taha drosselkanali (7) kaudu. Rõhu kontrolliks võib tutsi (8) ühendada kontrollmanomeetriga.

Vedrukambri padrunis(12) asub häälestusvedru (9) , mis ühelt poolt toetub sulgursiibrile (4), vastasots toetub reguleerimiskruvi (10) survepuksile (11).

Eelhäälestusega reduktsioonklappe kasutatakse suure läbivooluga töövedeliku redutseerimissüsteemi korral. Klappe valmistatakse erineva arvu liinidega tagasivoolu klapiga ja ilma.

Eelhäälestusega reduktsioonklapp (joonis 1.42 a ja väliskuju 1.42 b.) koosneb kahest poolest. Põhiklapi vedrusüsteem on ühendatud otsetoimega siibersulguriga , abi- ehk pilootklapp moodustab sama süsteemi juhtelemendi.

Klapil on kaks juhtsüsteemi: esimene süsteem töötab väikestele rõhu kõikumistele , teine süsteem hakkab tööle suurte voolu kõikumiste korral. Väikestel rõhu kõikumistel toimib algul vedeliku rõhk süsteemist A läbi demferi (8), kanal (9), kuulklapp (10) ja ava (11).

Kui süsteemi tasakaalustamiseks sellest ei piisa hakkab tööle teine süsteem läbi demferi (3) ja kanali (5). Suurte voolude korral töötavad mõlemad süsteemid üheaegselt.

1. b.

Joonis 1.42. Eelhäälestusega reduktsioonklapp

Vajalik väljundrõhk reguleeritakse pilootklapi häälestusvedruga (1)

Algasendis on klapp avatud, hüdrovedelik saab vabalt liikuda surveliinilt B süsteemiliini A , kus samal ajal selle rõhk mõjub peasiibri (4) põhjale. Edasi liigub vedelik läbi demferi (3), vedrukambrisse (12) ja läbi kanali (5) pilootklapi (7) kuulklapile (6).

Vedelik pääseb kuulklapile (6) ka läbi demfer (8), kanal (9), tagasivooluklapi (10) ja ava (11).

Vastavalt vedru (1) häälestusele hoitakse kanalis (5) ja vedrukambris (12) vastav rõhk, mis hoiab siibri (4) avatud asendis. Kui rõhk süsteemis tõuseb vedruga (1) reguleeritud rõhuni (P_A), pilootklapi kuul (6) liigub oma pesalt ja avab läbivoolu.

Vedeliku juhtvool liinilt A läbi demferi ( 8) ja kanali (5) liigub pilootklappi ja sealt väljavoolu Y kanal (15) kaudu. Tekkinud rõhuvahe tõttu põhisiiber surudes vedrule hakkab tõusma. Uus nõutud redutseerimisrõhk saadakse peale vedru survejõu ja liini A rõhujõu tasakaalustumist.

Vastuklapp (10) hoiab ära vedeliku voo avast (3) ava (8) suunas.

Klapi (16) kaudu on vajadusel võimalik avada otsevool liinilt A liinile B.