- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
Hüdroajamite süsteemid koosnevad paljudest komponentidest-elementidest, mis on vajalikud ajami tõrgeteta sujuvaks tööks.
Ajami komponendid peavad tagama esmase energia ülekandmise vedeliku kaudu, ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmise mehaaniliseks, mida kasutatakse kasuliku töö tegemiseks, ajami tööparameetrite reguleerimiseks, reverseerimiseks või liikumise tüübi muutmiseks. Olenevalt ajami tüübist ja otstarbest süsteemi elementide-komponentide otstarve ja arv võib olla erinev.
Vaatamata erinevusele koosnevad hüdrosüsteemid järgmistest komponentidest ilma milleta ajami töö pole võimalik:
töövedelik
energiaallikad – pumbad koos pumba ajamiga ja hüdroakumulaatorid
torustik, hüdroliinid
hüdroarmatuur - klapid, ventiilid, siibrid
energiaallikad – hüdropumbad, hüdroakumolaatorid
hüdrotäiturid - hüdrosilinder või hüdromootor mehaanilise energia saamiseks
kaitse- ja reguleerimisseadmed ajami liikumiskiiruse ja süsteemis rõhu reguleerimiseks
juhtimisseadmed (hüdromanipulaatorid) ajami täituritelt saadud liikumise juhtimiseks
süsteemi abiseadmed (paagid, filtrid, soojusvahetid,)
Hüdrosüsteemide komponentide graafiliseks kujutamiseks skeemide koostamisel kasutatakse standardile ISO 1219 vastavad leppe- ehk tingmärke.
Firmade tootekataloogides süsteemi selgitamiseks, kõrvuti standardsete tingmärkidega graafiliselt kujutatud hüdroskeemidega võib olla kasutatud ka hüdrkomponentidele väliskujult sarnaseid lihtsustatud tingmärke (joonis 1.5). Sel juhul tuleb mehaanikul leida neile tähistustele loogiline seletus.
Hüdropump Hüdrovedeliku
paak Vastuklapiga
hüdrolukk Kaitseklapp Jõusilinder Käsijuhtimisega
hüdrojaoti Reguleeritav
drossel
Joonis 1.5. Jõusilindriga hüdroajam
25. Hüdroajamite tingmärkide tähistuse skeemidel
Joonisel joonis 1.6 on koostatud jõusilindriga hüdroajam (joonis 1.5)tingmärkidel vastavalt standardile ISO 1219
Joonis 1.6 ISO 1219 standardile vastav hüdroskeem
Pumbaga (1) tekitatud hüdroenergia (joonis 1.6) muudetakse jõusilindris (5) kolvi liikumise mehaaniliseks energiaks. Kolvi liikumapanemiseks peab hüdroenergia poolt tekitatud jõud olema suurem sellele mõjuvast välisjõust (F). Hüdroajami tööparameetrite reguleerimiseks, reverseerimiseks või liikumise tüübi muutmiseks on süsteemis juhtimise/reguleerimise süsteemi komponendid nagu hüdrolukk(3), hüdrojaoti (6), drossel (7). Viimaste funktsioone ja tööpõhimõtteid vaatame järgnevates peatükkides.
Tingmärkide tähistuse näited skeemidel (joonis 1.7)
Energiaallikad:
Hüdrauliline
2. Pneumaatiline
Elektriline (elektimootor)
Hüdropumpade üldtähistuseks on noolega ring teraviku suunaga väljapoole
Ühesuunalise vooga, mittereguleeritava jõudlusega, mittereverseeritav pump
Reguleeritava voo suuna ja jõudluse reguleerimisega pump
Täiturmootorid:
Rotatsioonpöördhüdromootori üldtähistuseks on ring noole teravikuga sissepoole
.Ringi läbiv nool näitab, et vooluhulk või pöörlemissagedus on reguleeritav
Reguleerimisseadmed:
Reguleeritav drossel
2. Kraandrossel
Juhitav drossel
4. Vastuklapiga
drossel
Kulu regulaator
Abiseadmed
Filtrite ja soojusvahetite tingmärgiks võib olla ruut, milles on selgitavad jooned või nooled jne.
Filter Jahuti Soojendi
Joonis 1.7 Tingtähistused skeemidel
Olulisemad hüdrosüsteemides kasutatavad tingmärgid koos komponentide ehituse, tööpõhimõtte ja funktsioonide selgitusega on antud kursuse järgnevates peatükkides.
