- •1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
- •2. Üksiktoime kolbpumbad
- •4. Kahesilindrilised ja diferentsiaalpumbad
- •5. Kolbpumpade töö ebaühtlus .
- •6. Ühe ja mitmekordse toimega pumpade kolbpumba jõudlus ja kolbpumba õhukupli vajadus.
- •7. Kolbpumpade raam, silindriplokk, kolvid.
- •9. Kolvisääre klapikarbid, klapid .
- •10. Kolpumba käivitamine, teenindamine töö ajal, seiskamine ja tootlikkuse reguleerimine. Kolbpumba eelised ja puudused.
- •11. Membraanpumbad, ehitus ja ekspluatatsioon.
- •12. Sise ja välishambumisega hammasrataspumbad, tööpõhimõte, ehitus , kasutusalad laevas.
- •13. Hammasrataspumba ehitus
- •14. Hammasrataspumpade ekspluatatsioon, tootlikkus, kasutegur.
- •19. Kruvipumba elementide töötingimused, nõudmised tihendiele ja kruvielementide materjalidele. Eelise ja puudused. Ekspluatatsiooni põhinõuded.
- •20. Vesirõngaspump, tööpõhimõte kasutusalad. Eelised ja puudused.
- •21.Radiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •22.Aksiaalkolbpumbad, tööpõhimõte, ehitus, tööparameetrid ja kasutusalad
- •23. Maht-I ja hüdrodünaamilise hüdroajami tööpõhimõte
- •24. Hüdrosüsteemid, hüdroskeemid ja selle komponendid
- •27. Hüdroajamite tüüpskeemid
- •28. Hüdrosüsteemide torustik ja hüdroliinid
- •30. Lukustusklappide,kraanidevastklappide ja siibrite ülesanneja ehitus
- •31. Ühe ja kahepoolsete hüdrolukkude ehitus, tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •33. Otsejuhtimise - ja eelhäälestusega kaitseklapid.
- •33. Otsejuhimisega ja eelhäälestusega reduktsioonklapid.
- •34. Ülevooluklapid
- •35. Laadimis- ja tühjendusklapid
- •36. Vooluhulga regulerimisarmatuur. Erinevat tüüpi drosselite tööpõhimõte
- •38. Drosselite ehitus ja tingmärgid hüdroskeemil
- •39. Vooluregulaatorid ülesanne ja ehitus.
- •40. Hüdrojagajad (jaotid), liigitus ja tähistus skeemidel
- •41. Käsitsijuhtimisega siiberjaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •42. Elekterhüdraulilise juhtimisega siiberhüdrojaoti ehitus ja tööpõhimõte
- •1. Pilootosa
- •2. Juht- ehk põhiosa
- •1. Pilootosa
- •2. Jaoti põhiosa
- •43. Klapp- ja kraan sulgelemendiga hüdrojaotite ehitus ja tööpõhimõte
- •44. Hüdroajami energiaallikad (pumbad ja hüdroakumulaatorid)
- •45. Hüdroajami täiturmootorid, hüdrosilindrite tööpõhimõte.
- •46. Jõusilindrite ehitus
- •47. Jõusilindrite pidurdus ja löögisummutusseadmed.
- •49. Laba- ja siiberhüdromootorid, ehitus ja tööpõhimõte
- •50. Hammasratastüüpi pöördhüdromootorid
- •51. Kolbrotasioon-hüdromootorid, tööpõhimõte.
- •54. Hüdrovõimendid tööpõimõte ja ehitus
- •57. Hüdrosüsteemide rakendusskeemid
- •1. Hüdroluku ühendamise skeem ja rakendus raskuse ohutul langetamisel
- •2. Kahepoolse toimega hüdroluku rakendusskeem
- •1. Lühiajaline vooluhulga kompenseerimine
- •2. Hüdrosilindrite mitme pumbaga toitmisel erinevatel tõstereziimidel
- •3. Vooluhulga rõhulöökide summutamiseks
- •58. Hüdrosüsteemi töövedelikud.
- •59. Hüdroajamites kasutatavad töövedelikud ja markeering
- •60. Hüdrosüsteemide rikked ja hooldus
- •Igapäevane hooldus
- •61. Laeva rooliseadme põhielemendid
- •62. Liht-, balanseeritud ja poolbalanseeritud püstroolid, nende tööpõhimõte.
- •63. Rooli tugikonstruktsioon, selle paigutus ja kinnitus
- •64. Roolipalleri ja roolilehe ehitus
- •65. Balansseeritud pöördklapprooli ehitus ja tööpõhimõte
- •66. Nihutatud välisservaga ja propulsiivdüüsiga rooli ehitus ja tööpõhimõte
- •67. Aktiivroolide, põtkurite ja gondelkäiturite ehitus,tööpõhimõte ja kasutusalad.
- •68. Rooliseadme juhtimine
- •69. Elektrilise, hüdraulilise ja elektrohüdraulilise rooliseadme juhtimisskeemid.
- •70. Järgivrežiimil töötava rooliseadme juhtimise põhimõte
- •71. Rooliseadme hüdraulilise kaugjuhtimise põhimõtteline skeem
- •6. Reservjuhtimise nupp „Rool vasakule”
- •73. Roolimasinad ja rooliülekanded prallerile. Elekterajamiga roolimasina töö põhimõte.
- •76. Laba-pöördhüdromootoriga rooliajam
- •77. Laeva rõhtroolid ja õõtsesummutid (stabilisaatorid)
Laeva AM MII eksamiks aprill 2014 õppematerjali lühikokkuvõte kordamiseks
1. Laevamehhanismide liigitamine, otstarve, tähtsus.
Laevamehhanismid on kõik laeva ohutut meresõitu, normaalset talitlust ning meeskonnale sobivaid töö- ja olmetingimusi võimaldavad seadmed: masinad , aparaadid, süsteemid, ka liikuvate osadeta soojusvahetid, puhastus- ja valgustusseadmed jne. Tinglikult jagatakse kõik need seadmed peamehhanismideks ja abimehhanismideks.
Peamehhanismidena käsitletakse laeva peamasinaid, peaülekandeid, peageneraatoreid jne.
Abimehhanismide all mõeldakse peajõuseadet teenindavaid mehhanisme, omaette teki ning trümmimehhanisme ning nende ajameid, laevasüsteemide komponente, pumpi, kompressoreid, ventilaatoreid puhastus-, magestus-, külmutus- ja kliimaseadmeid jm.
Olenevalt kasutuseesmärgist, käitamismoodusest, jõuseadme tüübist, spetsialiseerumisest kasutusotstarbe järgi, tegutsemispiirkonnast jne. on iga laev peale peamehhanismide varustatud suure hulga seadmetega nn. laeva abimehhanismidega, mis kõik peavad eelkõige meresõidu oludes olema töökindlad, kompaktsed, ökonoomsed, hõlpsasti korrashoitavad ja lihtsad käsitseda.
Laeva abimehhanisme võib liigitada:
otstarbe järgi (pumbad, kompressorid, separaatorid, ventilaatorid, soojusvahetid, magestud, filtrid, ankrupelid , kepslid,vintsid, jm.),
asukoha järgi (teki- ja trümmimehhanismid)
ajami järgi (käsi-, auru-, hüdro-, pneumo-, diisel-, elektri- jm. ajamid).
Laeva abiseadmete energiaallikana ja juhtimiseks kasutatakse suurel hulgal erinevaid hüdraulilisi seadmeid ja masinaid. Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks töötavaks kehaks on vedelik, ja töö põhineb hüdromehaanika rakendusharude hüdrostaatika ja hüdrodünaamika seadustel .
Oma väikese metallimahukuse (0,5 – 3 kg/ kW) juures on hüdraulised masinad küllalt võimsad (hüdroajamid kuni 1000 kw ja rohkem), hõlpsasti automatiseeritavad, lihtsad käsitseda, töökindlad ja kestvad.
Ajami all mõistetakse seadet või seadmete kogumit töömasina või mehhanismi käitamiseks. Laeva abimehhanismide ja süsteemide käitamiseks kasutatakse väga sageli erinevat tüüpi hüdromootoreid, kus staatilise rõhu pumpade poolt tekitatud vedeliku kineetiline ja potentsiaalne energia muudetakse mehaaniliseks tööks. Hüdroajamid võivad töötada iseseisva ajamina, kuid võivad olla ka automaatjuhtimisega seadme liikumapanevaks osaks. .
Mahtpumbad ehk staatilise rõhu pumbad on pumbad, kus pumba tööorgan, surudes vedelikule, suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku.
Mahtpumpade põhirühmad :
Tööorgani liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kolme pearühma:
edasi-tagasi liikuva tööorganiga pumbad,
pöörleva tööorganiga pumbad ja
kolb-rotatsioonpumbad.
Edasi-tagasi liikuva tööorganiga pumpade rühma kuuluvad kolbpumbad ja membraanpumbad ning nende eritüübid.
Pöörleva tööorganiga pumpade rühma kuuluvad hammasrataspumbad, kruvipumbad, siiberpumbad, profiilse rootoriga pumbad, vesirõngaspumbad.
Kolb-rotatsioonpumpade (samaaegselt pöörlevate ja edasi-tagasi liikuvate) rühma kuuluvad kolb-rotatsioonaksiaalpumbad ja kolb-rotatsioonradiaalpumbad.