Tallinna Laagna Gümnaasium

Jana Sarnavskaja

Universum

Referaat

Õpetaja: Marko Häelm

Tallinn 2014

SISUKORD

Sissejuhatus…………………………………………………………………………………...3

1.Hubble’i seadus…………………………………………………………………………….4

2.Suur pauk…………………………………………………………………………………...5

3.Tähtede elu ja surm…………………………………………………………………………6

4. Must auk…………………………………………………………………………………...7

5. Universumi tulevik………………………………………………………………………...8

Kokkuvõte…………………………………………………………………………………...10

Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………11

SISSEJUHATUS

Universum haarab kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest pole välistatud teiste universumite olemasolu. Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. (T. Soopalu, 1994)

Kuna relatiivsusteooria kohaselt ei saa ükski signaal liikuda valgusest kiiremini, on kaugeim sündmuse toimumispaik selline, kust jõuab valgus Universumi ea jooksul veel meieni. Seega on olemas sündmuste ajaline ja ruumiline horisont. (T. Soopalu, 1994)

1. Hubble’I seadus

Hubble'i seadus (pilt 1) ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble'i_seadus)

Kui Edwin Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble'i_seadus)

Jäädvustades tähevalguse värvilist kujutist, saavad astronoomid teada, kui kiiresti täht liigub. Kui täht liigub vaatlejast eemale, siis on tähelt lähtuvad valguslained väljaveninud. See põhjustab kujutise nihkumist spektri punase otsa poole. Selle niinimetatud punanihke suuruse järgi saab kindlaks teha tähe liikumise kiiruse. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble'i_seadus)

See seadus on üks tähtsamaid tõendeid Suure Paugu teooriale.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble'i_seadus)

Pilt 1: Hubble'i seadus (http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble'i_seadus#mediaviewer/Pilt:20-18.jpg)

2. Suur pauk

Pilt 2: Suur Pauk (http://www.cosmosmagazine.com/news/new-clues-what-came-big-bang/)

Suur Pauk (Pilt 2) (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. See ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. (http://et.para- web.wikia.com/wiki/Suur_Pauk)

Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. (http://et.para-web.wikia.com/wiki/Suur_Pauk)

Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. (http://et.para-web.wikia.com/wiki/Suur_Pauk)

Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. (http://et.para-web.wikia.com/wiki/Suur_Pauk)

Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. (http://et.para-web.wikia.com/wiki/Suur_Pauk)