Tallinna Laagna Gümnaasium

Referaat :

Islam

Aigün Sadõhova

10A

2014

Estonia

Tallinn

Sissejuhatus:

• Islam

• Moslem

• Koraan

• Sunna

• Muhammad

• Abiellu islamis

• Riietus

• Käitumisreeglid naistele ja meestele

Islam:

Sõna islaam tähendab araabia keeles „Jumala tahtele alistumine”. See sõna on tuletatud samast araabia sõnatüvest kui salaam, mis tähendab „rahu”. Islami usk õpetab, et tõelise sisemise rahu saavutamiseks peab inimene end Jumala tahtele allutama ning Tema seaduste järgi elama. Kõige tähtsam Jumalalt inimestele ilmutatud tõde on, et ei ole teist kummardamist väärivat jumalust peale Kõigeväelise Jumala ning kõik me peame Tema tahtele alluma.

Moslemid :

Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem „Jumala tahtele alluja“, olenemata rassist, rahvusest, etnilisest taustast vms. Samas tüvest on pärit ka sõna salaam, mis tähendab „rahu", seega leiab iga moslem sisemise rahu just läbi Jumala tahtele allumise.

Moslemid on võtnud omale kohustuseks ja hingeasjaks täita kõiki Jumala ette kirjutatud seadusi. Nad palvetavad viis korda päevas, annavad almust, paastuvad jne. Moslemid usuvad kõikidesse prohvetitesse – Noasse, Aabrahami, Moosesesse, Jeesusesse, Muhammedi ja teistesse (aleihim salaam - rahu olgu nendega). Moslem on igaüks, kes usub Ainujumalasse ning ka vastavalt käituvad. Sel põhjusel räägitakse näiteks Aabrahamist kui moslemist; mitte seetõttu, et viimasele mingi „omistussilt”.

Moslemid usuvad, et kõik Jumala prohvetid andsid inimkonnale edasi Jumala saadetud sõnumi puhtast monoteismist. Just seetõttu ei saagi prohvet Muhammedit (saws) pidada uue religiooni rajajaks. Ta oli vaid viimane Looja prohvetite hulgas ning saadeti meile kinnitamaks ning parandamaks vana, aja jooksul muutunud ja rikutud sõnumit. Andes Muhammedi (saws) kaudu inimkonnale edasi viimase sõnumi, täitis Jumal viimaks pühaliku lepingu, mis oli sõlmitud Aabrahamiga, ühe varase suure prohvetiga.

Koraan :

Araabiakeelne sõna al-qur’aan tähendab otsetõlkes „retsitatsioon” või „lugemine”. Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas prohvet Muhammedile (saws). Koraan on otsene Jumala sõna, nagu seal ka mitmes kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult originaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime. Keegi ei ole iial olnud suuteline imiteerima ei selle vormi ega sisu.

See Jumala viimane sõnum inimkonnale ilmutati Prohvet Muhammedile (saws) 23 aasta jooksul. Koraan on otsene Jumalasõna ning erinevalt mitmetest teistest pühakirjadest, ei oletegemist aastaid hiljem religioosse nõukogu kokku pandud ning kehtestatudkogumikuga. Koraani loeti Muhammedi (saws) eluajal avalikult ette niimoslemitele kui ka mitte-moslemitele. Seda kirjutati ka Prohveti (saws) eluajal ülesning paljud Prohveti (saws) kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan alati olnud ka tavausklikelekättesaadav. Tänu laialdasele päheõppimise traditsioonile on see tänasenitäielikult säilinud.  

Oma õpetuselt on Koraan universaalne ning mõeldud kogu inimkonnale ja mitte vaid mõnele kindlale hõimule või „valitud rahvale”. Selle sõnum ei ole uus, vaid tegemist on varasemate prohvetite toodud sõnumiga – alluta end kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. Koraan õpetab inimestele, kui oluline on Jumala ainsusesse uskumine ning Tema seaduste järgi elamine. Koraanist võib leida ka lugusid eelnevatest prohvetitest – nagu näiteks Aabraham, Noa, Mooses ja Jeesus, kuid ka Saalih, Huud ja Joonas – ning Jumala käske ja keelde. Koraani õpetus pakub ka tänapäevases kahtluse, hingelise tühjuse ning „poliitilise korrektsuse” maailmas lahendusi elumõtte taasleidmiseks. Koraan on moslemi elu juht par excellence.

Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki  inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, aga põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Samal ajal jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste  õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile.

Koraan koosneb 114 suurast ehk peatükist. Osad neist on pikemad, osad lühemad. Suurad ei ole Koraanis ilmutuse järjekorras vaid suhtelises pikkusejärjekorras – Koraani alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad suurad. Erandiks on vaid üks suura – Al-Fatiha, ehk „Algus", Koraani kõige esimene suura.

Sunna :

Lisaks on ka sunna – Prohvet Muhammedi (saws) teod ja eluviis, mis on teiseks juhiseks moslemitele. Sunnakoosneb hadithidest, mis on usaldusväärselt edasi antud teated selle kohta, mida Prohvet (saws) ütles, tegi, heaks kiitis, maha laitis jne.

Usk sunnasse on osa islamist, kuna Prohvetil (saws) ei olnud õigust millegi suhtes omast tahtmisest midagi öelda, kõik oli Jumala poolt määratud. Kord vihahoos kuulutas Prohvet (saws), et ta iial enam ei söö mett. Seepeale tuli talle kohe ilmutus Jumalalt, mis ütles, et tal ei ole õigus endale keelata midagi legaalset, kuna tema järgi hakkavad seda asja illegaalseks pidama kõik moslemid. Seega – kuna Prohvet (saws) on kõigi moslemite eeskuju, ei tohtinud ta midagi teha, mis oleks haraam (keelatud, illegaalne), ega tohtinud endale ka keelata midagi, mis on halaal (lubatud, legaalne).