131. Mis on elektrijuhtivus?

Võime elektrivoolu juhtida.

132. Bioloogilise koe elektrijuhtivus ja elektritakistus.

Keha juhtib elektrit, sest ta koosneb võrgustikust, kus on vett ja ioone.

Rakkude takistus ja rakkudevahelise ruumi takistused on erinevad.

Keha eritakistus on keskmiselt 3 Ω.m. Kudede eritakistused on erinevad.

133. Elektritakistuste ja elektrimahtuvuste jada- ja rööpühendus.

Jada ühendus –voolutugevused on võrdsed.

Rööpühendus – pinged on võrdsed.

Sageduse suurenemisel väheneb dielektriline läbitavus ja mahtuvus ning kasvab mahtuvus- ja kogutakistus.

134. Ohtlikud pinged ja voolutugevused.

80% õnnetusest juhtub pingel 220V.

0-10 mA – tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus

10-20 mA – valutunne, lihaste kontraktsioon

16 mA alates inimene iseseisvalt ei vabane elektrikontaktist

27-80 mA – hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames

80 mA-3A – minestus, sädamevärinad

>3A – südame peatumine, shokk, põletushaavad.

135. Alalisvoolu mõju organismele.

Hingamissüsteemi ja vereringlus on ühine funktsioonaalne ettemääratud rütmiga blokk: sagedusega ja amplituudiga. Südamekoda süstola eelneb vatsakese süstolale. Rütmi muutumisel (üheaegse vatsakeste ja kodade kontraktsioonil) muutub vereringe dünaamika, tekib südame ummistus ja surm. Südame arütmia põhjuseks võib olla närvisüsteemi, hingamissüsteemi ja arterite blokkeerimine.

136. Kui suur on “ohutu” voolutugevuse piir?

0-10 mA – tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus

10-20 mA – valutunne, lihaste kontraktsioon

16 mA alates inimene iseseisvalt ei vabane elektrikontaktist

27-80 mA – hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames

80 mA-3A – minestus, sädamevärinad

>3A – südame peatumine, shokk, põletushaavad.

137. Hea elektrijuhtivusega piirkonnad elusorganismis.

Kael, selg, õlg, käe välisosa, meelekoht. Lümfa ja veresooned, lihas ja närvikude.

138. Südame membraanide potentsiaali registreerimisemeetod.

Elektrokardiograafia.

Südame membraanide muutuva potentsiaali edastamine on seotud mõjupotentsiaali levimisega. Selle tõttu muutab südant ümbritseva ruumi elektiväli. Antud välja saab määrata kehale paigutatud elektroodide ja aparatuuri abil.

139. Aju aktiivsuse iseloom.

Elektroentsefalograafia.

140. Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused.

U (pinge) = Um cosωt

I (voolutugevus) = Um /R (voolutakistus) cosωt

141. Takistused (R, Xl , X c , Z) ja nende sõltuvus voolusagedusest.

Vooluahela elememdid avaldavad sellele voolu takistuse. Aktiivsuse (oomilise) tarbija takistus R on määratud aine takistusega ja ei sõltu vahelduvvoolu sagedusest.

I = Um/R *cosωt

Pooli takistus sõltub sagedusest. Pooli mähises endainduktsiooni tõttu voolu maksimumid hilinevad pinge maksimumi suhtes π/2 võrra.

X = ωl I= Um/ωl *cos(ωt- π/2)

Kondensaator avaldab voolule takistuse, kusjuures mida väiksem sagedus, seda suurem takistus. Ning alalisvoolu korral sagedus →0, takistus →∞. Pinge-voolu olukord on vastupidane:

Xc = 1/ωC I = Um/1/ωC *cos(ωt + π/2)

Induktiiv- ja mahtuvustakistusega vahelduvvoolu ahelas soojus ei eraldi sellisel tarbijal. RCL – vooluringi kogutakistus on impedants.

Z = √R² + (Xl – Xc)²