112. Ergastunud membraani mudelid.

Tegevuspotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutmisega. Tegevus potentsiaali kuju meenutab kondensaatori laadimine ja tühjenemise protsessi. Negatiivne rahupotentsiaal muutub positiivseks. Seda nim-kse depolariseerumiseks. Tipule järgneb membraani algse potentsiaali taastumine, mida nim-kse repolariseerumiseks.

113. Mis toimub rakumembraanil ATPaasiga?

Membraanide süsteem nn Na-K-pump, kasutades ATPaasi molekulide energiat toob 3 Na-ioone rakust välja ja viib 2 K-ioone sisse.

114. Milleks kuulub ATPaasi energia?

Na-K-pump ühe ATP molekuli energia arvel viib välja 3Na+ ja toob rakku 2 K+, eemaldades ühe laengu.

115. Mis on radioaktiivsus?

See on ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine. Sellega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine.

116. Iseloomustada α-, β-, ja γ-kiirgust.

α-kiirgus on heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2e ja kiirgusega (3.9-5.6) 10 m/s.

β-kiirgus on suure kiirusega tuumast väljuvate elektronide -1e0 voog.

γ-kiired on footonite voog ehk lühilaineline elektromagnetlainetus sagedusega 10 Hz.

117. Kiirguse liigitus.

Mehaanilised võnkumised, soojus- ja nähtava valguse kiirgus, mis levivad lainetena ja kannavad energiat nim-kse mitteioniseerivaks kiirguseks.

Laetud osakeste ja elektromagnetlainete voo vastastikmõju keskkonnas, mille tõttu toimub keskkonna ionisatsioon, nim-kse ioniseerivaks kiirguseks. Röntgen- ja gammakiirgus, elektronide, positronide, protoonide, neutronite, alfa-osakeste voog.

118. Ultra- ja infrakiirguse bioloogiline mõju.

UV kiirgus tekitab fotonioloogilise reaktsiooni (D-vitamiini tootmine), päevituse, melanoom.

Infrapunane kiirgus – liigsel tarbimisel tekivad haavad.

119. Nähtava valguse, raadiolainete ja ultraheli mõju.

1) Võimaldab meid näha kõike ümber.

2. Side ja radaritehnika mikrolained.

3. Organite kujutise saamine, vereringe kontrollimine, südameklappide uurimine, emakas loote uurimine.

120. Milline on aine radioaktiivsuse ühik?

1 Becquerel (1 Bq) – 1 lagunemine/s

121. Mis on poolestusaeg? Bioloogiline poolestusaeg.

Ajavahemikku, mille jooksul lagunevad pooled antud isotoobi tuumadest, nim-kse poolestusajaks T.

122. Mis on kiirgusdoos? Neeldumisdoos? Efektiivdoos? Nende ühikud.

Kiirguse bioloogilist toimet iseloomustatakse ja mõõdetakse ekvivalentse kiirgusdoosiga. 1 Sivert (1 Sv) = 1 j/kg.

Kiirgusenergiahulka, mis neeldub keskkonna massi ühike kohta nim-kse neeldumisdoosiks. 1 Gray (1 Gy) = 1 j/kg.

Efektiivdoos on ekvivalentdoos korrutatud koefaktoriga. 1 j/kg

123. Milline on ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime?

Kiirgus mõjub nagu paljud mürgisted ained, tagajärjel ilmnevad, kui on ületataud teatud doos. Geneetilised mõjud.

124. Milles seisneb ionisatsioon?

Ionisatsiooniks nimetatakse elektroni eemaldamist aatomist või molekulist.

Kiirgus, läbides ainet, lööb välja elektrone molekulidest. Tulemusena karkevad ja tekivad uued keemilised sidemed ja võõrad ained rakkudele.

125. Juhi ja dielektriku elektrilised omadused.

Kui juht satub elektrivälja, siis ta elektriseerub: ühes otsas on positiivne laeng ja teises otsas on negatiivne laeng.

Dielektrik ei juhi elektrivoolu. Välistingimuste muutumisel võib hakata juhtima elektrivoolu.

126. Dielektrik elektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed moleekulid.

127. Coulomb'i seadus.

Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga.

128. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis.

Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus ( I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus.

129. Ohmi ja Joule'-Lenzi seadused.

Ohmi I = U/R I = E/R + r

Joule-Lenzi Q = I²Rt

130. Mis on elektritakistus, eritakistus, elektrimahtuvus? Nende ühikud.

Elektritakistus ehk takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Ohm

Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. Teisisõnu eritakistus on kindlast materjalist elektrijuhi võime avaldada teda läbivale voolule takistust. oom-meeter (Ω · m)

Juhi elektrimahtuvus C on suurus, mida mõõdetakse elektrilaenguga Q, mis muudab selle juhi potentsiaali ühe ühiku võrra. C (kulon)/V (volt) = F (farad).