82. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas kiirgus on nähtavas osas?

Inimenekiirgab infrapunases diapasoonis.

83. Kuidas toimub produtseerutud soojuse ülekanne. Verevarustuste termiline näitaja.

Enamus soojushulgast on toodud verega. Naha temperatuur ja verevarustus on seotud üksteisega.

c´/c = (T - T )/(T - T )

c´/c – verevarustuste termiline näitaja.

83. Millised protsessid on isoprotsessid. Adiabaatiline protsess.

Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu parameetriga.

1) T – const. pV = const isotermiline

2) V – const p/T = const isohooriline

3) p – const V/T = const isobaariline

Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust ΔQ=0

-

85. Kui suur on elusorganismi kasutegur.

Kogu organismi kasutegur on väiksem kui 25%.

85. Kas elusorganism on “soojusmasin”?

Jah.

85. Intensiivsed, ekstensiivsed funktsioonid ja energia.

In-ed funktsioonid (rõhk, temperatuur, kiirus, entroopia muut)

Eks-ed funktsioonid, mis sõltuvad massist, osakeste arvust (ruumala, energia, entroopia)

Formallselt saab süsteemi energiat (võimet teha tööd) määrata ekstensiivse ja intensiivse korrutamisega (mahtuvus faktor x potentsiaali faktor): pV – mehaaniline energia, TS – soojusenergia (S – entroopia), μ m – keemiline energia.

85. Olekuparameetrid, olekuvõrrand. Normaaltingimused.

Olekut iseloomustakse parameetritega p, V, T

f(p, V, T) = 0 Olekuvõrrand.

p = 1.01 10 Pa, V = 22.4 dm³, T = 273K

85. Millised nähtused on ülekande nähtused?

Füüsikaalise (bioloogilise) süsteemi molekulide liikumise tõtuu toimuvad pöördumatud protsessid: aune, laengu, impulsi, energua ülekandumine. Diffusioon on massi ülekandumine, viskoossus on impulsi ülekandumine, soojusjuhtivus on energia ülekandumine.

85. Ülekande nähtuste võrrandid. (3tk)

Sisehõõre f = -η *dv/dx *ΔS

Soojusjuhtivus q = -k *dT/dx *ΔS

Difusioon dM/dt = -D *dc/dx *ΔS

91. Mida kirjeldab Ficki valem?

Ficki valem kirjeldab difundeerunud molekulide massi ajaühikus

ΔM = -⅓ λν *dc/dx *ΔS

91. Millest sõltub diffusioonitegur?

Diffusioonitegur D sõltub temperatuurist, molekuli massist, vedeliku sisehõõrdetegurist.

91. Mida nim-kse molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub?

Molekulil kahe põrke vahel läbinud teepikkus on molekuli vaba tee pikkus. Ta sõltub põrkedest ja kiirusest.

91. Mida nim-kse molekuli effektiivdiameetriks?

Soojusliikumisel kerad põrkuvad ja lähenevad üksteisele minimaalse kauguseni ehk effektiivdiameetrini d.

91. Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani?... laetud osakest?

Laenguta molekulide diffusioon sõltub kontsentratsioonide gradiendist jalõpeb tasakaalu saavutamisega.

Ioonide liikumisel kontsentratsioone erinevuse korral tekib elektriväli. Elektriväli avaldab mõju laenguga osakestele. Ioonide suunatud liikumise kiirus sõltub kontsentratsioonist ja on võrdeline potentsiaalide vahega erinevate alade vahel.

91. Kuidas tekib elektriväli ioonide diffusioonil?

Ioonide liikumisel kontsentratsioonide erinevuse korral tekib elektriväli. Elektriväli avaldab mõju laenguga osakestele.

91. Mida nim-kse ioonide diffusioontasakaaluks?

91. Nernsti võrrand.

J = νc ehk J = -D (dc/dx + Fc/RT *dφ/dx)

91. Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali? Mis on potentsiaal?

Potentsiaal on laengu erinevus. Laengu erinevus sees ja väljas.

91. Rakumembraani Goldmanni võrrand.

91. Mida nim-kse laetud osakeste permeaabluseks? Valem.

See on membranite läbivus.

p = n * π * a² * D/Δx

91. Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K+, Na+, Cl¯ jaoks?

K = -97mV

Na = +66mV

Cl = -90 mV

91. Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal?

-97 mV

91. Millega saavutatakse ioongradiendi stabiilsust?

Ainete diffundeerimine ja teised läbi membraani transportimiseprotsessid on tasakaalus.

Kui rakust väljub 1 +ioon, siis ta viib kaasa ühe +laengu, raku sisemus muutub ühe laengu võrra negatiivsemaks ja tekib pinge. Tekkinud pinge pidurdab järgmise iooni väljavoolamist ning elektrivälja mõju kompenseerib kontsentratsioonide erinevuse tõttu tekitatud diffusiooni. Tekkiv pinge on tasakaalupotentsiaal. Selle potentsiaali saavutamisega lakkab antud iooni väljavoolamise voog.

91. Mis on K+-Na+ -pump?

Aktiivne transport.

Membraanide süsteem nn Na-K- pump, kasutades ATPaasi molekulite energiattoob Na-ioone rakust välja ja viib K-ioone sisse. Na-K-pump õhe ATP molekuli energia arvel viib välja 3Na+ ja toob rakku 2 K+, eemaldades ühe laengu.

91. Kuidas töötab K+-Na+-pump? Mis ta toimetab rakku, rakust välja?

Membraanide süsteem nn Na-K- pump, kasutades ATPaasi molekulite energiattoob Na-ioone rakust välja ja viib K-ioone sisse. Na-K-pump õhe ATP molekuli energia arvel viib välja 3Na+ ja toob rakku 2 K+, eemaldades ühe laengu.

91. Mitu iooni eemaldakse ja mitu saadakse ühe tsükliga?

Na-K-pump ühe ATP molekuli energia arvel viib välja 3Na+ ja toob rakku 2 K+, eemaldades ühe laengu.

91. Millised rakukanaalid on avatud puhkeolekus?

K-ioonikanaalid, sest nende gradient määrab puhkepotentsiaali.

91. _Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on?

Mõõdetud potentsiaalide vahe on membraanipotentsiaal arvutiselt, see imbes -80mV, seda nim-kse rahupotentsiaaliks.

91. Mis on aktsioonipotentsiaal?

Kui rakud aktiviseerunad, toimub membraanipotentsiaali lühiajaline muutumine. Potentsiaal läheneb nullile. Toimub tõus positiivses suunas ja mõneks ajaks ta ületab nulli – tekkib ülelöök kuni +30mV. Selle järel potentsiaal taastab esialgse suuruse. Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim-kse aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks.

91. Mis on erutuse aluseks? Impulsi levimine.

Eruruse aluseks on membraani Na-juhtivuse suurenemine (Na-sissevool). Membraani K-juhtivuse suurenemine toimub repolariseerumisel.

Elektromagnetlaine kaotab keskkonnas osa energiat, ta muundub molekilide siseenergiaks. Tegevuspotentsiaali energia ei vähene, aktiivsest keskkonnast (membraanilt) saab ta energiat juurde.