Näidis 8. Äriruumi üürileping Äriruumi üürileping

___. ____________ 200__.

­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­______________________, registrikood __________, aadressiga ___________, kelle esindajana tegutseb ____________________________, (edaspidi nimetatud Üürileandja), ühelt poolt

ja _____________________________, asukohaga ____________________________, registrikood ________________, keda esindab ______________________ (edaspidi nimetatud Üürnik), teiselt poolt,

edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva üürilepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1. Lepinguga kohustub Üürileandja kui üüritavate äriruumide omanik andma Üürnikule vara ajutiseks kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel ning selle kehtivusaja jooksul ning Üürnik kohustub maksma Üürileandjale selle eest tasu (üüri).

2. Leping jõustub selle allakirjutamise momendist ja kehtib tähtajalisena kuni ___. __________ 200__.

2. Lepingu ese ja selle üleandmine

2.1 Üürileandja annab Üürnikule tasu eest kasutamiseks ______________ ruumid (edaspidi nimetatud Äriruumid) asukohaga ___________________________, mis koosnevad _______ ruumist üldpinnaga _________ m². Äriruumide koosseis ja plaan on sätestatud Lepingu Lisas 1.

2.2 Äriruumide üleandmisel Üürnikule koostavad Pooled üleandmise-vastuvõtmise akti, mille allakirjutamisega loetakse Äriruumid Üürniku poolt vastu võetuks.

3. Üürnikul on õigus kasutada Äriruume _________________________________ otstarbel.

2.4 Üürileandjal on õigus kontrollida Äriruumide kasutamise sihipärasust, nende säilitamist või hooldamist Üürniku poolt.

3. Üüri ja muude kulude suurus ja tasumise kord

3.1 Üürnik kohustub maksma Üürileandjale iga Äriruumide ruutmeetri eest üüri ____________ (_____) krooni kuus. Äriruumide igakuine üür on kokku _____________ (_____) krooni. Üürile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud suuruses. Üür sisaldab tasu Äriruumide kasutamise eest ja proportsionaalselt, lähtudes Üürniku poolt kasutatavate Äriruumide suurusest, hoone, kus Äriruumid asuvad (edaspidi nimetatud Hoone) eest tasumisele kuuluvaid riiklikke ja kohalikke makse.

3.2 Üürnik on kohustatud maksma üüri Üürileandja esitatud arvete alusel Üürileandja poolt näidatud arveldusarvele üks kord kuus jooksva kuu ___________ (___). kuupäevaks. Üürileandja kohustub esitama Üürnikule nõuetekohase arve hiljemalt _____________ (___) kalendripäeva enne üüri tasumise tähtaega. Üür loetakse tasutuks alates selle laekumisest Üürileandja arvelduskontole.

3.3 Üürileandjal on õigus üüri suurendada Lepingu sõlmimisest 1 (ühe) aasta möödumisel ja vastavalt iga järgmise aasta möödumisel, kusjuures üüri suurendamise maksimaalmääraks on ________ % eelneva aastase perioodi üüri suurusest. Nimetatud kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga. Üürnik võib vaidlustada üüri suuruse ülemäärase tõstmise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üüri alandamise taotluse esitamisega Üürileandjale, kes peab 30 päeva jooksul teatama Üürnikule oma seisukoha taotluse suhtes. Kui Üürileandja ei nõustu täielikult või osaliselt üüri alandamisega või ei vasta Üürniku taotlusele 30 päeva jooksul ja kui ruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu või vähendatakse seni Üürnikule pakutavate teenuseid või pannakse Üürnikule uusi kõrvalkulusid võib Üürnik 30 päeva jooksul vastamise tähtaja möödumisest pöörduda üüri alandamise nõudega üürikomisjoni või kohtusse.

3.4 Lisaks üürile kohustub Üürnik tasuma:

3.4.1 prügiveo ja mistahes muude kommunaalteenuste (sealhulgas soe ja külm vesi, kanalisatsiooni ning Hoone üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi koristuse teenuste) eest proportsionaalselt, lähtudes tema poolt kasutatavate Äriruumide suurusest, vastavalt kehtestatud tariifidele. Tasumine toimub Üürileandja poolt esitatud arvete alusel __________ (____) päeva jooksul arvates arve postitamise päevast. Juhul, kui mingi teenuse mõõtmiseks paigaldatakse vastavad arvestid, tasub Üürnik antud teenuse eest vastavalt arvestite näitudele;

3.4.2 elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel proportsionaalselt tema poolt kasutatavate Äriruumide suurusest. Elektrienergia tarbitava suuruse arvutuse aluseks on voolumõõtja näit kogu Hoones või Hoone osas, mis jagatakse proportsionaalselt vastavalt üürnike poolt kasutatavale pinnale;

3.4.3 valveteenuse osutamisega seotud maksed;

3.4.4 sidekommunikatsioonidega kindlustamise ja nende kasutamisega seotud maksed.

3.5 Juhul, kui Üürnikule osutatakse teenust, mida ei ole nimetatud punktis 3.4, toimub tasumine Üürileandja poolt esitatud arvete alusel arvetes märgitud tähtaegadeks, kuid hiljemalt ________ (_______) päeva jooksul arvates arve postitamise päevast.

3.5 Üüri hakatakse arvestama ja Üürnikul tekib üüri tasumise kohustus alates Äriruumide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Üürnikule üleandmise kuupäevast või ajast, millal Üürnikule läks muul moel üle Äriruumide valdus, lähtudes sellest, milline eelpoolmainitud juhtumitest saabub esimesena, kuid mitte hiljem kui ____ ____________ 200_. Üürniku üüri ja muude Lepingujärgsete maksete tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, kas ta faktiliselt ja kui suures ulatuses Äriruume kasutab.

3.6 Kui Üürnik ei tasu Lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma Üürileandjale viivist ___________ protsenti (_____ %) õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Vastava viivisenõude esitab Üürileandja kirjalikult.