4. Ühingu juhtimine

4.1. Osanike pädevusse kuuluvad lisaks seaduses sätestatutele järgmised küsimused:

• osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;

• ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

• kinnisasjade võõrandamine ja koormamine;

• laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

• laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;

• muude tehingute tegemine, kui tehingu väärtus ületab _____________ krooni.

4.2. Osanike koosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud _____________ osadega esindatud häältest.

4.3. Osanike koosolekul tehtav osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse _____________ koosolekul esindatud häältest. Osanike otsus, mis võetakse vastu kirjaliku hääletusega (ÄS‑i § 173 lõigetes 1 ‑ 5 sätestatud korras) on vastu võetud, kui selle poolt antakse ______________ kõigi osanike häältest. Kui seaduses on mõnda liiki otsustele ette nähtud suurema häälteenamuse nõue, kohaldatakse seaduses sätestatut.

4.4. Ühingu juhatuses on ______ liiget.

Variant: Ühingu juhatuses on _______ kuni ______ liiget.

4.5. Juhatuse liige valitakse ___________ aastaks.

4.6. Osanikud võivad juhatuse liikmete valimisel (sama otsusega) määrata, millistel juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut üksi ning millistel juhatuse liikmetel mitmekesi või ühiselt. Kui juhatuse liikme valimiseks tehtud otsuses esindusõiguse piiranguid ei ole, on juhatuse liikmel õigus esindada ühingut üksi.

4.7. Juhatuse otsused peavad olema ühehäälselt vastu võetud ja kirjalikult vormistatud järgmistes küsimustes: _________________________________________.

ÄS‑i kohaselt tehakse osaühingu likvideerimisel osanikele väljamakseid rahas. Kui soovitakse võimalust anda osanikele üle esemeid (näiteks ühingule kuulunud asju), tuleb põhikirja lisada järgmine punkt:

5. Ühingu likvideerimine

5.1. Ühingu likvideerimisel tehakse osanikele väljamaksed rahas. Osaniku nõusolekul võib talle väljamakse teha esemetes.

Näidis 3. Mitterahalise sissemakse hindamise akt Mitterahalise sissemakse hindamise akt

Akti koostamise koht: __________

Akti koostamise kuupäev: __________

Mitterahalist sissemakset hindab asutamisel osaühingu / OÜ __________ , aadress __________, juhatus koosseisus:

nimi __________ , isikukood __________ ,

nimi __________ , isikukood __________ .

1. Mitterahalise sissemakse ese on __________.

2. Mitterahalise sissemaksega soovib osa eest tasuda _____________(asutaja nimi). Asutaja on kinnitanud, et kolmandatel isikutel ei ole mitterahalise sissemakse esemele mingeid õigusi.

3. Mitterahalise sissemakse hindamisel võeti aluseks järgmised asjaolud ja dokumendid: ________________________________________________________________________

4. Hindame mitterahalise sissemakse väärtuseks __________ krooni.

Allkirjad:

Näidis 4. Mitterahalise sissemakse üleandmise leping Mitterahalise sissemakse üleandmise leping

Lepingu sõlmimise koht __________

Lepingu sõlmimise kuupäev __________

Käesoleva lepingu sõlmivad:

asutaja (nimi) __________ ,

isikukood __________ ,

aadress __________ ,

edaspidi nimetatud ASUTAJA ja

asutamisel osaühing (ühingu ärinimi) __________ ,

aadress __________ ,

edaspidi nimetatud ÜHING,

mida esindavad juhatuse liikmed

nimi __________ , isikukood __________ ,

nimi __________ , isikukood __________ .

1. Lepingu ese on _______________________ (mitterahaliseks sissemakseks oleva asja või õiguse nimetus).

2. ASUTAJA kinnitab, et:

2.1. lepingu ese kuulub talle ning selle käsutamist ei ole piiratud või keelatud;

2.2. kolmandatel isikutel ei ole lepingu esemele mingeid õigusi.

3. ASUTAJA annab lepingu eseme mitterahalise sissemaksena üle ÜHINGULE. ASUTAJA tasub mitterahalise sissemaksega osa eest, mille nimiväärtus on __________ krooni.

Variant: ASUTAJA tasub mitterahalise sissemaksega osa eest, mille nimiväärtus on __________ krooni ja ülekurss summas __________ krooni.

4. Lepingu eseme väärtuseks hindas ÜHINGU juhatus ___________ krooni.

Variant: Lepingu eseme väärtuseks hindas eksperdina tegutsenud __________ (eksperdi nimi) __________ krooni.

5. ÜHINGU omandiõigus lepingu esemele tekib käesoleva lepingu allakirjutamise hetkest.

6. Lepingu ese on antud ÜHINGU otsesesse valdusse ja kasutusse enne käesoleva lepingu allakirjutamist.

Variant: Lepingu ese antakse ÜHINGU otsesesse valdusse ja kasutusse „____” _______________.

7. Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud kolmes eksemplaris: ASUTAJALE, ÜHINGULE ja _______________(millise) Maakohtu registriosakonnale.

Allkirjad: ASUTAJA __________________ ÜHING __________________