1.3 Õendusepikriis

Põhihaigus: Sapikivitõbi e kolelitiaas

Kaasuvad haigused: pankreatiit,suurenenud eesnääre

Teostatud õendusabi: Haiglasse tulles alustatud operatsiooni eelse õendusabiga. Mõõdeti vererõhku 127/82 mmHg, pulsisagedust 70x`, temperatuur normis. Patsienile paigaldati kanüül vasakule käele (G18). Võetud vereanalüüsid ja määratud veregrupp. Operatsiooni piirkond rasseeriti. Postoperatiivsel perioodil jälgiti patsiendi narkoosist toibumist, teadvust, hingamist 16x`, saturatsioon 99%, vererõhku 122/70 mmHg, pulssi 81x`, iiveldust ja oksendamist, valulikkust ja valu paiknemist. Palpatoorselt valulikkus paremal roidekaare all. Jälgiti haava piirkonda, operatsiooni järgsel hommikul vahetati side, haav korras ei veritse. Mõõdeti kehatemperatuuri, operatsiooni järgsel õhtul normis, järgmisel hommikul 37,1. Peale arsti visiiti lubatud patsient kodusele järelravile.

Patsiendi tervislik seisund: Patsient saab hakkama iseseisvalt oma igapäevaste elamistoimingutega.

Soovitused edasiseks õendus-hooldustegevuseks:

Oluline on selgitada patsiendile koduhooldust ja tervisliku toitumise põhimõtteid. Kodus on vajalik haavahooldus, hoida piirkonda puhta ja kuivana. Side eemaldada teisel operatsioonijärgsel päeval. Vajadusel asetada side haavale kaitseks. Haavapiirkonna punetuse korral ja õmbluste eemaldamiseks pöörduda perearsti poole. Dušši alla võib minna 24-48 tundi peale operatsiooni, haava ei seebitata, kuivatada tupsutades. Toituma peab tervislikult, eelistama madala lipiidisisaldusega toiduaineid. Vältida tuleks praetud rasvaseid toite, rasvaseid lihapuljongeid, värsket leiba ja saia, kreemiga kondiitritooteid, hapuid marju, suitsutatud tooteid, alkoholi. Füüsiline aktiivsus valida vastavalt enda hetke seisundile, ca` 1 kuu pole soovitav tõsta raskusi. Selgitan patsiendile suitsetamise kahjulikkusest ja hea oleks loobuda suitsetamisest. Valude korral tarvitada arsti poolt määratud ravimeid.

Epikriis koostatud 01.03.2012

Koostaja: Õnne Bartoševitš (õepraktikant)

ARUTELU

Minu patsiendiks oli 66 aastane mees patsient. Saabus haiglasse plaanislisele laparoskoopilisele koletsüstektoomiale. Patsiendil oli diagnoositud sapikivitõbi e kolelitiaas.

Laparoskoopiline operatsioon on esimesi valikuid sapikivitõve raviks. Laparoskoopiline koletsüstektoomia annab patsiendile suurema ohutuse ja vähendab infektsiooni ohtu. Statsionaarse ravi aeg on lühike. Väga oluline kindlasti, et minimaalne kosmeetiline defekt. Patsiendi operatsiooni järgne taastumine on kiire ja ta saab tagasi pöörduda oma igapäevaste toimingute kui ka pere juurde. Nii nagu igal operatsioonil on olemas ka ohud sapiteede vigastused.(Dalri jt. 2006)

Sapikivid on põhjustatud tavaliselt sellest, et organism saab toiduga rohkem kaloreid, kui ta neid oma talitlusteks vajab ja kasutada suudab. Seega on oluline hoiduda liigsöömisest. Kindlasti hoiduda rasvarikastest ja kiudaineid sisaldavatest toitudest. Järeldus on, et liigsöömine aitab kaasa sapikivide tekkele. Lisaks toitumisele on veel ka sapikivide tekke põhjusteks vähene füüsiline aktiivsus, geneetiline eelsoodumus.

KASUTATUD KIRJANDUS

Ackley. B. J., Ladwig. G. B., (2006) Nursing diagnosis handbook.

Ackley. B. J., Ladwig. G. B., (2008) Nursing diagnosis handbook.

Dalri. C. C., Rossi. L. A., Dalri. M. C. B., (2006) Nursing diagnosis of patients in immediate postoperative period of lapasoscopic cholecystectomy.

http://www.scielo.br/pdf/rlae/v14n3/v14n3a13.pdf (26.03.2012)