Kokkuvõte
Verdi üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Pühapäeviti veetis poisike tunde väljakul mängiva puhkpilliorkestri muusikat kuulates. Kõige suuremat naudingut aga pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid.
Teada saanud Giuseppe soovist õppida muusikat hankis isa pojale vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri- ja orelimängus esimesed juhendid.
Verdi kui isiksuse ja muusiku kujunemisel mängis valitsevat režiimi tauniv ning itaalia vabadusvõitluse ideesid kalliks pidav Barezzi suunavat osa. Ta kasvatas ja süvendas noorukis tolleaegse väikekodanlase, käsitöölise ja talupoja iseloomuomadusi – tööarmastust, kohusetunnet ja distsipliini.
Giuseppe otsustati saata Milaanosse edasi õppima. Kahjuks õppeasutus, mis hiljem saatuse irooniana Giuseppe Verdi nime kandma hakkas, keeldus teda vastu võtmast. Eksamikomsijon eesotsas direktor Francesco Basiliga ei tabanud tahumatus, karmis ja arglikus talupojas imet.
Ta leidis juhendaja helilooja Vincenzo Lavigna (1776-1836) näol, kes tol ajal töötas „La Scalas“ pianisti ja kontsertmeistrina ning oli hea lauluõpetaja. Lavigna võimaldas Verdil tasuta käia ooperietendustel ning võib oletada, et siin tulevase teatri helilooja dramaturgilisele haardele alus pandigi.
Esimest korda esines Verdi Haydni oratooriumi „Maailma loomine“ proovil, kui ükski dirigentidest ei ilmunud kohale ning Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. Proovi lõppedes tehti talle igast küljest komplimente. Samuti pärast seda juhtumit usaldati kontserdi juhatamine temale.
Kasutatud kirjandus
Helga Tõnson, „Traagikust naerva mõttetargani. Verdi elu ja looming. Verdi ja Eesti“. Tallinn: „Eesti Raamat“, 1972
Imbi Kull ja Ophelia Tuisk, „Muusikaajalugu“, Tallinn: „Valgus“, 1988
http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi
http://www.hot.ee/ainult1/muusikaosaII.doc